Sille Kapper-Tiisler

Kunstiline juht, tantsuõpetaja

„Tantsimine on omamoodi olemise, mõtlemise ja tundmise viis. Heas tantsus on tantsija keha, vaim ja hing nii tasakaalus, et isegi vaataja tunneb sama. Ma mõtlen tantsimisest kui erilisest peeglist, mis näitab meile suuri ja olulisi asju, õpetab tundma oma ja võõraid kultuure, mõistma ja väljendama iseennast. Pärimuslik tantsimine ja rahvatants on minu jaoks pigem erinevad, aga võrdselt põnevad, tähtsad ja väärtuslikud tantsuliigid. Mul on hea meel ja uhke tunne, et Leigarid tegelevad mõlemaga. (veel …)

Mall Paulus

Tantsuõpetaja

“Tants on universaalne. Tantsides saad olla õnnelik, kurb, vihane, armunud, segaduses jne ning leida oma emotsioonile väljenduse. Tantsida saad endale või teistele, või mõlemat. Pärimustants võimaldab kindlasti mõlemat. Olen õnnelik, et saan ka teistele avada ja mõtestada tantsu.” (veel …)

Kadri Karin

Tantsuõpetaja

“Rahvatants on elustiil. Alustad hobina, aga lõpuks neelab su ikka jäägitult endasse. Nii alustasin minagi 9-aastaselt Leigarite lasterühmas, lihtsalt prooviks ja nüüd on kogunenud tantsuaastaid ootamatult palju, osaletud tantsupidude loendamiseks läheb vaja mõlema käe sõrmi ja rahvarõivad on seljas mugavamad ja kodusemad kui nii mõnigi teine kapis olev riideese. Annad sõrme, võtab käe …”

(veel …)

Helen Lagle

Tantsuõpetaja

„Tantsuga olen seotud olnud juba varasest lapsepõlvest, küll läbi iluvõimlemise või läbi klassikalise balleti. Leigarite lummusesse sattusin juba 1980. aastatel, kui nägin telerist ja vabaõhumuuseumis vanaemaga jalutades nende esinemist. Ka aastaid hiljem ei ole see lummus mind lahti lasknud. Olles nüüd ise üks nendest, tunnen rõõmu tantsimisest, liikumisest ja mis peamine – ise kaasa mõtlemisest.“

(veel …)

Leaanika Parra

Leaanika Parra

Tantsuõpetaja

“Rahvatants on midagi suurt, mis selles valdkonnas tegelevaid inimesi tugevalt seob. Kui kohtad teist rahvatantsijat, ei ole vaja palju, et tekiks ühtekuuluvustunne. Mida rohkem endast sellesse anda, seda sügavam on emotsionaalne side ja teadmine, et need ongi minu inimesed. Kuni hilise teismeeani moodustasid minu elus väga suure osa iganädalased trennid ja suved Eesti Vabaõhumuusemis mu teise perega – Leigarid. Kuigi vahepeal on elutee mind rahvatantsumaastikul teistesse tuultesse puhunud, olen nüüd end taas leidnud ühisel teekonnal Leigaritega. Just siit said alguse minu tantsualased põhioskused ja teadmised pärimuskultuurist.”

(veel …)

Marion Selgall

Laulurühma juhendaja

“Regilaulud ja seto leelo on osutunud kõige paremas mõttes Pandora laekaks, kust muudkui tuleb ja tuleb üles erinevaid küsimusi, aga see on olnud väga hea õppeprotsess ka mu enda jaoks – kõige parem õppimine on õpetamine!”

(veel …)

Leanne Barbo

Laulurühma juht, lauluõpetaja (lapsepuhkusel)

“Olen end alati mäletanud suure muusikaarmastajana. Kõige suurema osa südamest olen andnud rahvamuusikale, armastan nii tantsida, pilli mängida kui laulda. Suures osas olen olnud kõiges iseõppija ja järeleaimaja, viimastel aastatel olen saanud väärtuslikku nõu ja akadeemilisi tunde muusikaõpingute raames ka oma lemmikõpetajatelt. Minu kõige suurem õpetaja on olnud Janika Oras, kelle juhendatavas Väikeses Helleros olen laulnud juba 2000ndate algusest peale. Regilauluarmastust on paralleelselt süvendanud ka folkloristikaõpingud Tartu Ülikoolis.”

(veel …)

Sirje Jõeleht

Lasterühmade õpetaja

“Leigaritesse tulles sain tuttavaks päris pärimusega – vanade tantsude, laulude ja mängudega. Sain teada, kuidas tantsitakse reinlendrit, padespaani, krakovjakki. Kooli ajal meeldis mulle väga rahvatantsus käia, tantsisime autoritantse, aga pärimustantsust ei teadnud ma midagi. Tänu Leigaritele on mul nüüd tore pagas mänge, laule ja tantse, mida lastele jagada. Laulame nagu lind poegadele, tantsime nagu tuul okstega, mängime nagu kassipoeg lõngakeradega.” (veel …)

Tiiu Aasa

Ürgleigarite juht

“Terve elu ikka tantsuga! Küll ise tantsides või siis õpetades. Mul on väga vedanud. Olen saanud õppida kahe täiesti erineva suunaga tegeleva õpetaja käe all – Nelli Uustalu ja Kristjan Torop. Klassika, karakter, rahvaste tantsud ja lõpuks eestlase oma pärimustants. Seda viimast ei õpetanud tookord veel ükski haridusasutus. Mis oli ühist neis kahes õpetajas? Lihtsus, loomulikus, ausus, inimlikkus nii loomingus kui suhtlemises.

(veel …)