Laupäev, 17.08: lugu ühest omapäraselt veidralt imelikust päevast

posted in: Taiwan 2019 reisikiri 0

ANTI KÄSK AJUD KÕVAKS KIRJUTADA!* KIRJUTAME!

Täna me sõime ja sõime ja sõime ja sõime ja jälle sõime. Kohe pärast hommikusööki kupatati meid sünnipäevapeole, kusjuures me ei teadnud, kelle jaoks pidu on, kuni hetkeni, mil sisse astusime ja tahvlil ilutses kiri: „Happy birthday for Velli“ – ju siis olime sattunud Velli peole.** Kõhud täis, suunati meid lõunat sööma. Kes läks, kes ei läinud, oli ju vaja 30 minuti jooksul süüa, asjad võtta ja bussile jõuda. Suundusime „rõõmsalt“ veeparki, et osaleda lõputseremoonia tähtsas proovis ja ka ise esineda.

Siis aga hakkas kõik veidraks minema. Ühel hetkel olid tšiillased kadunud: kätte oli jõudnud nende tantsukord, ent neid polnud näha ei siin- ega säälpool. Jumal teab, mis nendega juhtus. Samuti ei suutnud meeskond ära otsustada, kas me peame siis istuma või seisma, mistõttu tekkis iga lavalolija näole kerge frustratsioon. Muudkui karjuti mikrofoni: „Stand up, sit down!“ – ja nii umbes kolm korda järjest. Proov lõppes, kuid tundus nagu polekski õieti midagi selgemaks saanud, pigem vastupidi.

Külmkappi jõudes (meie 26-kraadine riietumiskarp) saime kätte oma lõunasnäkipakid, mille seest võis leida linnutoitu meenutavat asja ja kuivi kiirnuudleid. Mõne aja pärast algas riietumine ja rivi, kus selgus, et ka Heleni pea hakkab vaikselt kokku jooksma – kangast sai kadrel, kadrelist kangas, ees seismisest taga seismine ja palju muudki. Sellegipoolest saime edukalt rivi tehtud ning ka lõpuks esimese (ja võib-olla ka viimase) korrektse kanga sel laval tantsitud (aitäh, Taavi ja Mari).

Nüüd aga oli aeg joosta tagasi bussi, et sõita kolmeks ja pooleks tunniks ööturule. Enamik meist vahetas riideid alles käigupealt bussis, kuna esinemine läks 10 minutit eelnevate tõttu üle ning aega oli vähe. Linna jõudes läks iga seltskond omas suunas, ent kui nälja leevendamiseks mäkki astusime, jätkusid tänase päeva veidrused. Olime toidu kätte saanud ning asunud trepist üles rühkima, kuna esimene korrus polnud piisavalt hea. Niisamuti juhtus ka teise korrusega, see sai väga kiirelt ületatud. Jõudnud kolmandale korrusele, olime lauda istumas, kui järsku selja tagant tulev Sander märkas, et meie oma chachufdhtrigv (me ei oska oma giidi nime kirjutada) ehk eestipäraselt Peeter istub nurgas, nina telefonis. Ei läinud kaua mööda, kui nägime trepist üles astumas Henry pead, tema järel Karli naeru ja siis Märteni 20 kananagitsat, kes meie laudkonnaga liitusid (poisid ka, mitte ainult nagitsad). Pärast mõnda friikat nägime jälle tuttavat, seekord tuli Iiob, kellele varsti järgnesid Tuuli ja Helen, kes, oi, kui piinlik, tuli mäkki SALATIT sööma! Selle ehmatuse kõrval jäi meil sootuks märkamata, et ka Velli ja Miikael olid kohale jõudnud.

Meie seiklused jätkusid mõne aja pärast tänavatel, kus siblis ringi nii palju inimesi, et hirmus! Kui olime umbes tund aega vanderdanud, otsustasime, et on aeg maha istuda ning suundusime vaatama tulemehi, kes päris vahvalt vehkisid oma tõrvikutega. Muidugi ei saa mainimata jätta, et kohe pidi kogu aeg plaksutama, mitte sellepärast, et kohutavalt hea oli, vaid seetõttu, et esineja muudkui seda nõudis.

Bussisõit koju oli täis naeru ja tagajärjeks on nüüd meie seltskonnal valutavad kõhulihased, eespingid siiski, hoolimata tagapingi meremehelauludest ja naerurõketest, puhkasid rahus. (Õiendus eespinkidelt: Alatu laim!) Bussisõidud on alati viimasepingimeestenaiste lemmikud ja naljade lõppu ei paista kuskilt!

P.S. Õhtusööki ei saanud.

Taaskord töökorras Maarit ja Anett palatist nr 347, piltnikud täna Leanne ja Taavi.

*Kuumus on enamiku ajudele pehmendavalt mõjunud, mistõttu Tuuli teatas meile, et on aeg ajud kõvaks kirjutada.

**Vellil on tegelikult sünnipäev alles tulemas, aga meie hea tahte saadikud otsustasid tähistada kõiki augustikuu sünnipäevi. Neid sattus meie grupis olema täpselt üks. Seega sai Velli kogu au ja kuulsuse endale!

Rindeteated:

  • Festivaliskoor: 10 esinemist ja 6 proovi
  • Meditsiiniteated:
    • Juba kolm päeva ei ole kehatemperatuure mõõdetud. Algul muretsesime, nüüd ei tule enam väga meeldegi.
    • Üks nõrkusehoog, üks kergem seljapõrutus, mõned protseduurid väsimusemärkide leevendamiseks.
    • Meditsiiniteenistus teatab ametlikult, et magneesiumivarud on nüüd täiesti otsas.
  • Täname südamest lavatagust personali, kes meie heaolu eest hoolitsevad – jahutavat õhku puhuvad aparaadid sätitakse hoolitsevalt puhuma palavuse käes istuva esineja suunda.
  • Tantsupidu jätkus! Meie oleme harjunud, et tantsija joondub märkide järgi. Siin on vastupidi – tantsijad moodustavad kujundi ja siis pannake nende järgi märgid kah maha! Märgivalik on oluliselt laiem kui meie oma: eri värvi ja suurusega täpid, ristid, nooled, kõverad nooled ja palju muud toredat. Eestlaste kannatus pandi selle virrvarriga korralikult proovile.
  • Tänasest igapäiseid koosolekuid me enam ei tee, lihtsalt röögime vajaliku info koridoris edasi. Sest info tuleb suvalisel ajal ja muutub pidevalt, nii palju koosolekuid ei jaksa pidada.

Helen ja Tuulberg

Kõiki Taiwani reisi muljeid saad lugeda siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga