15. juunil kl 10 on kõik huvilised oodatud praktilisele konverentsile “Eesti rahva- ja pärimustantsu stiilid – kontekst ja kompetents” Tallinna Ülikooli Terra maja aulas (Narva mnt 25), et kuulata põnevaid ettekandeid ja osaleda videopõhise tantsuanalüüsi praktikumis. Konverentsile järgneb kl 20 tantsuõhtu Õpetajate majas (Raekoja plats 14).
Konverents on suunatud nii tantsurühmas käivale harrastajale, tantsuklubis tantsijale, tantsuõpetajatele, muusikule, kui ka koreograafia eriala ja pärimusmuusika tudengitele.
Plaanis on kaasahaaravad ettekanded (Heili Einasto, Madli Teller, Juha-Matti Aronen, Kristiina Siig, Jaan Ulst), aga ka Sille Kapperi juhendatud tantsuanalüüsi praktikum (piiratud arv kohti, osalemise soov märgi konverentsile registreerudes) ja selle tulemuste tutvustamine ning modereeritud vestlusringid.
Tantsuõhtule tulevad mängima tantsumuusika traditsioone tundvad pillimehed. Tegu ei ole mitte lihtsalt lõpetusega konverentsipäevale, vaid selle kulminatsiooniga, kus päeval räägitu-kuuldu-nähtu leiab praktilise väljundi tantsupõrandal ja ergutab osalejaid edasi mõtlema.
Muusikutest astuvad üles Mihkel ja Krista Sildoja, Juhan Uppin, Cätlin Mägi, Leanne Barbo.
Sündmusega tähistatakse ka Leigarite kunstilise juhi ning Eesti tantsu-uurija Sille Kapperi 50 aasta juubelit.
Konverentsile registreerumine on lõppenud. Õhtusele tantsuõhtule ootame kõiki huvilisi!
Märgi end osalejaks ka Facebookis ja saa kõige värskemat infot.
Küsimuste korral kirjuta aadressil konverents@leigarid.ee.
Konverentsipäeva toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.
Konverentsipäeva ajakava
Kava täpsustub jooksvalt ürituse lähenedes.
- 10:00-10:30 – osalejate registreerimine ja hommikukohv
- 10:30-11:00 – Madli Teller – Rahvatantsu ja pärimustantsu erinevatest kontekstidest
- 11:00-11:30 – Juha-Matti Aronen – Missugune on kompetents, kui kontekstiks on vähemusrahvuse identiteet ja tantsurühmas ei ole mitte tants esmatähtis? 15 aastat ingeri tantsu Tartus.
- 11:30-12:00 – Heili Einasto – Üksildase uitaja seiklused tantsuklubis
- 12:00-12:30 – Kristiina Siig – Pärimustants tantsupeol?!
- 12:30-13:00 – lõunapaus (järgnevas praktikumis mitte-osalejatel paus kuni 14:30)
- 13:00-14:30 – Sille Kapper – tantsuanalüüsi praktikum, piiratud arv kohti, osalemise soov märgi konverentsile registreerudes!
- 14:30-15:00 – tantsuanalüüsi praktikumi tulemuste esitlus
- 15:00-15:30 – Jaan Ulst – Kaasaegne loov folkloor
- 15:30-17:00 – vestlusring
- 17:00-17:15 – lõpusõnad
- 20:00-00:00 – tantsuõhtu Õpetajate majas
Ettekannete tutvustused
Missugune on kompetents, kui kontekstiks on vähemusrahvuse identiteet ja tantsurühmas ei ole mitte tants esmatähtis? 15 aastat ingeri tantsu Tartus.
Juha-Matti Aronen
Tartus tegutseva ingerisoomlaste tantsurühma Röntyskä liikmetele ei ole kokku tulemise peamiseks põhjuseks mitte tants, vaid oma ingeri päritolu, ingerlus. See on loonud olukorra, kus nii rühma liikmete tantsualane kompetents kui ka soov ja valmidus selles vallas areneda on väga kirju. Oma kogemusest Röntyskä juhendajana räägib TÜ soome keele ja kultuuri assistent Juha-Matti Aronen.
Üksildase uitaja seiklused tantsuklubis
Tantsuloolane Heili Einasto
Pärimustantsupisik nakatas mind Norras 2014. aastal ja pärast seda olen olnud üsna sageli Tallinna Tantsuklubi külastaja. Jagan oma tähelepanekuid tantsuklubist, selle võlust ja ka valust inimese silmade läbi, kes astub enda jaoks tundmatusse olukorda (tundmatud inimesed, võõrad tantsud, puuduv tuttav partner). Räägin oma kõhklustest (mis tõenäoliselt pole omased ainult mulle), turvatsoonist ja selle ületamisest ning mida ma sellest kõigest õppinud olen.
Pärimustants tantsupeol?!
Kristiina Siig
Pärimustants on folkloori-, tantsupeokontsert (tantsu)kunstižanr. Üks on osaluspõhine seltskondlik tegevus, teine professionaalset kvaliteeti taotlev massilavastus. Miks peaks neid püüdma kuidagi ühendada? Ja kui seda mingil põhjusel siiski teha, siis kuidas? Ettekanne pärimustantsust 2017. aasta noorte tantsupeoprotsessis: eesmärkidest, elluviimisest ja retrospektiivne refleksioon.
Tantsuanalüüsi praktikum
Sille Kapper
Tantsimise filmi- ja videosalvestuste visuaalne ning kehastav analüüs on Norras välja töötatud uurimismeetod, mida oleme viimastel aastatel ka Eestis hakanud kasutama pärimustantsu iseloomuliku omaduse – varieerumise – detailseks uurimiseks.
Konverentsipäeva praktikumis tutvume meetodi tähtsaimate põhimõtete ja töövõtetega ning õpime neid kasutama väikestes gruppides lühikest tantsulõiku analüüsides.
Praktikumi juhendab TLÜ tantsuajaloo teadur Sille Kapper. Töötoale järgneb saadud andmete avalik esitlus ja arutelu koos kõigi konverentsist osavõtjatega.
Kaasaegne loov folkloor
Jaan Ulst
Inimese loomuses on olla loov. Tants on üks loovuse väljenduse vahendeid. Ettekandes püüan mõista tantsija loovust mõjutavaid tegureid situatsioonides, mil tantsija saab võimaluse luua ja arendada enda arusaama liikumisest laiemalt. Mis on need ühised jooned, mida tantsija tantsustiilide üleselt teadvustab?
Ettekande teema pärineb autori praktilistest katsetustest harrastustantsijatega nii rahvatantsu kui ka nüüdistantsu ja vabatantsu stiilides.
Muusikud tantsuõhtul
Cätlin Mägi
Cätlin Mägi on üks silmapaistvamaid eeskujusid eesti pärimusmuusika maastikul.
Ta on meister eesti torupilli ja parmupilli traditsioonis, professionaalne ja särav muusik, karismaatiline õpetaja ja arvamusliider.
Mängib ansamblites: RO:TORO, Torupilli Jussi Trio, Aparaat (Tiit Kikas & Cätlin Mägi), Ju-Ju (DJ & Cätlin Mägi)
Juhan Uppin
Juhan Uppin on mitmekülgne lõõtspillimängija, kelle muusika juured on sügaval traditsioonis ning sealt võrsuvad oksad ronivad leidlikult moodsate muusikastiilide, skandinaavia ja iiri rahvamuusika, uue loomingu ja improvisatsiooni poole.
Uppin on üks säravamaid traditsioonilise eesti mängustiili valdajaid, tema mäng on nüansirikas ja kaasahaarav. Samas on ta alati olnud teppo-tüüpi lõõtsa võimaluste, kõlapildi, mängutehnika ja repertuaari avardaja, kelle mängus avaldub sügav lugupidamine traditsiooni vastu. Ta suudab ilmekalt tõestada, et teppo-tüüpi lõõtspill pole kaugeltki vaid ühte tüüpi muusika mängimiseks mõeldud rahvapill.
Juhan Uppin mängib meisterlikult ka maailmas ainulaadset päkarauakannelt ning on ansamblite RÜÜT ja Tuulelõõtsutajad liige.
Mihkel ja Krista Sildoja
Ema ja tema 12-aastane poeg on leidnud koostöö muusikas, tantsumuusikas. Mängime Lõuna-Eesti lõõtsapalu viiuli ja lõõtsa duos, mille järgi on mõnus jalga keerutada. Igapäevaselt toimetame Moostes, kus meie tegevuspaigaks on sealne rahvamuusikakool.
Leanne Barbo
Minust sai muusik, torupillimängija, eeskätt tänu tantsuklubile. Hakkasin tantsuks mängima Riia tantsuklubis, jätkasin Tartu ja siis Tallinna tantsuklubis. Peangi end tantsumuusikuks, kuigi mängin juba 15 aastat ka läti torupilli- ja trummiansamblis Auļi lavamuusikat. Minu hing kuulub aga tantsule ja loodan, et avastan kunagi saladuse, kuidas mängida nii, et tantsijate jalad maast kerkivad!