Sel aastal liitus Leigarite C-rühmaga kaks vahetusõpilast Jaapanist, Takuya (18) ja Wakana (16). Teist põlve leigar Hedvig (19) uuris vabaõhumuuseumi jaanitulelt koju jalutades, miks ja kuidas.
Miks sa otsustasid vahetusaastale just Eestisse tulla?
T: Esiteks tahtsin tulla riiki, mis poleks kõige tuntum. Teiseks nägin just telekast, et eestlased joovad kõige rohkem alkoholi maailmas (naerab). Need ongi põhjused.
W: Mulle meeldib laulmine ja tantsimine. Nägin internetist tantsu- ja laulupidude kohta ja mõtlesin, et pean siia kindlasti tulema. Ja ma tulingi. Lisaks ei ole eesti keel populaarne keel, mis on väga huvitav, kuna Jaapanis ülikoolis seda õppida ei saa.
Mis on kõige üllatavam kogemus, mis sa siit saanud oled?
T: Minu arust on kõik päris teistmoodi, aga kõige rohkem erineb suši. See on ju Jaapanist pärit, ja siin on see täitsa teistmoodi.
W: Jaapanis istuvad õpilased klassis ja ootavad õpetajaid, aga siin (Kadrioru Saksa Gümnaasiumis – toim.) on õpetajad ühes klassis paigal ja õpilased peavad ise ringi liikuma. Väga huvitav aine, mida Jaapanis ei ole, on geoinformaatika.
Mida sa Eestist kõige rohkem igatsema jääd?
T: Eestist … (Mõtleb.) Rahvatantsu. Jaapanis pole võimalik niiviisi rahvatantsu õppida.
W: Kõige rohkem? Võib-olla rahvatantsu ja sõpru. Tantsu rohkem kui laulu, sest tants on Jaapanis palju teistsugusem.
Lõpetuseks räägi palun, kuidas sa Leigaritesse sattusid.
T: Vahetusema soovitas.
W: Ma tahtsin tantsida, aga mul ei olnud tantsurühma. Ma rääkisin seda Takuyale ja tema soovitas mul Leigaritesse tulla.
Takuya ja Wakana vahetusaasta lõppeb juba 4. juulil, kui nad koju tagasi sõidavad. Kaasas on neil imelised kogemused nii XII noorte laulu- ja tantsupeolt kui muidugi ka Leigaritega Eesti Vabaõhumuuseumis ja Tallinna Raekoja platsil esinemisest, sõprade kallistused ja roheline leigarimärk, mis kinnitab vähemalt pooleaastast leigaristaaži ning osavõttu muuseumisuvest.
Vabaõhumuuseumis tegi pilti sõbralik pealtvaataja, Raekoja platsil toimunud Ava Lava Põhja-Eesti päeval pildistas Maive Nahksepp
Lisa kommentaar