Leigarite esimese kunstilise juhi Kristjan Toropi sünniaastapäeva tähistame seekord Jaan Ulsti uuslavastusega “Kujutletud maastikud”, mis etendub Kose Kultuurikeskuses 5. märtsil kell 16.
Lavastaja Jaan Ulst räägib, mida ta mõtles, kui etendust tegi.
Mida Sa selle lavastusega öelda tahad?
Kui Leigarite eelmises lavastuses “Viies pööripäev” keskendusime muutustele iseendas, siis projekt “Kujutletud maastikud” räägib loo inimestest, kes eri aegadel on erinevatesse tantsuvormidesse punutud. Fookuses on (tantsu)vormimängud ja nendes iseendaks jäämine. Eesti tantsu ajalugu on selleks ideaalne pinnas, sest näiteks Nõukogude ajal oli just tants üks võimalusi rännata ja/või oma meelsust näidata. Meie repertuaar pärinebki sellest ajast, mil suletud riigipiirid suunasid tantsijaid otsima lubatud vorme, et tantsida iseenda pärimustantse kui ka naaberrahvaste tantse, et tunda end maailmaga ühendatuna. Tahan öelda, et kellegi moodi või isegi kellegi meele järele olles saab ikka iseendaks ja oma rahva pärimusele truuks jääda, võttes erinevatelt eeskujudelt õpitu oma eripärasel moel kasutusse.
Mis või kes on Sind inspireerinud?
Kuna etendus tuuakse lavale Kristjan Toropi sünniaastapäeval 5. märtsil, siis mõistagi on kogu tükk Toropi mõjutustega. Toropit saab meenutada nii konkreetsetes tantsunumbrites, kui ka etenduse üldises vaimsuses, sest eks otsis ju ka Torop võimalusi, mida väga konkreetselt raamistatud tingimustes tantsijatele vabaks eneseväljendamiseks pakkuda. Toropi tantsudele aitas muusika seada tema mõtte- ja töökaaslane Jaan Sommer ja nii on “Kujutletud maastikes” oluline roll ka tema loomingul. Ning loomulikult on mind inspireerinud tantsijad, kes on olnud valmis etteantud teemadel improviseerima ning minuga koos eksperimenteerima lubatu ja lubamatu piiril.
Etenduse reklaamis öeldakse, et tegemist on osalusteatriga? Kas publik pannakse ka tantsima?
Olen seda lavastust tehes mõelnud tantsuhuvilisele publikule, kes on avatud, julge ja valmis kaasa hingama. Ma tahaks, et etenduse külaline satuks tantsu sisse nii füüsiliselt kui vaimselt. Ütleme siis nii, et otseselt tantsima kedagi ei panda ega ole oodata ka tantsu õpitubasid, kuid sellegipoolest tahan ma anda inimesele võimaluse proovida ja kogeda neid vorme, mida kasutades hakkab tantsija laval hiljem talle oma lugu jutustama.
Miks Sa oled valinud oma ideede elluviimiseks just Leigarid?
Sest mulle väga meeldib eestlasele igiomane pärimustants, mis annab tantsijale erinevaid tõlgendusviise ja lubab tal olla loominguline. Leigarid on keskendunud oma tegevuses just eelkõige pärimuskultuuri viljelemisele ja edasikandmisele ning oskavad lisaks autoritantsude esitamisele anda hästi edasi ka pärimuslikku rahvatantsu. Lisaks on meil nüüd möödunud aastal etendunud “Viienda pööripäeva” näol olemas hea kogemus, mille põhjal edasi liikuda.
Foto: Linda Vaher
Lisa kommentaar