Rahvakunstiansambel Leigarid asutati 14. märtsil 1969.a. Ansambli asutamisel oli kindel eesmärk - tutvustada Eesti Riiklikku Vabaõhumuuseumi külastavatele turistidele eesti rahvatantsu ja -muusikat.

23 aastat tegutsesid Leigarid Tallinna Lauluväljakul asunud Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni kollektiivina. Koos Eesti taasiseseisvumisega said iseseisvaks ka Leigarid. Rahvakunstiansambli liikmetest moodustatud mittetulundusühing Rahvakunstiselts Leigarid registreeriti Tallinna Linnavalitsuses 1992. aasta maikuus.

Leigarid püüavad tantsida, laulda ja mängid nii, nagu seda tõepoolest vanasti tehti. Püütakse olla autentsele folkloorile nii lähedal kui võimalik.

Eesti folkloorikogumise ajalugu on vanem kui 100 aastat. Tema väärtus on see, et materjal on kogutud folkloori kandjatelt, st. inimestelt, kelle jaoks vanematelt õpitud rahvakombed ja -tavad on osa nende igapäevaelust.

Leigarid õpivad tantse, laule ja pillilugusid, mille on rahvasuust üles kirjutanud ansambli asutaja Kristjan Torop ja paljud teised folkloristid oma kogumisretkedel üle terve Eesti. Nii võib öelda, et need on meie vanaemade ja vanaisade tantsud-laulud.

Rahvatantsust ja -laulust on saanud Leigarite elustiil: esinemistel tuntakse rõõmu üksteisega suhtlemisest, ühist laulmist ja tantsu naudivad nii Leigarid ise kui ka pealtvaatajaid.

On loomulik, et rahvaloomingu õppimise ja esitamisega tegelemine on tihedalt seotud ka oma rahva etnograafilise pärandi tundmaõppimisega.

Leigarid kannavad esinemistel Eesti erinevatest piirkondadest pärit rahvarõivaid. Eesti jaguneb maakondadeks, maakonnad omakorda kihelkondadeks, millest igaühel on oma rahvarõivad. Rahvarõivaste kandmisel on kindlad reeglid, mille vastu eksimisest püüavad Leigarid hoiduda.

Osa rahvarõivaid on valmistanud seltsiliikmed ise sajanditevanuste muuseumieksponaatide järgi nii, et tulemuseks on kunagiste esemete täpsed koopiad.

Eesti rahvatantsude koguja, uurija, õpetaja ja publitseerija. Leigarite asutaja ja kauaaegne juht. Eesti Folklooriseltsi asutaja ja esimene esimees. CIOFF-i rahvusvahelise folkloorifestivali "Baltica" kunstinõukogu liige ja esimees. Mitme rahvatantsupeo üldjuht.

Aastate jooksul on Leigarite tegevuses osalenud rohkem kui 500 inimest. Täna kuulub seltsi ligi 200 inimest. Aktiivselt tegutsevad erinevad allüksused: täiskasvanute tantsurühm, laulurühm, pillirühm, lasterühmad ja ürgleigarid. Seltsi toetavad ka liikmed, kes regulaarsest allüksuste tegevuses osalemisest on loobunud, käivad aga siiski seltsi traditsioonilistel üritustel.