Leigarite rahvakunstiseltsi leht
Nr 1 (4)
5.märts 1996

Meenutame Kristjan Toropit

Algusse

Kristjan Torop oli harjunud kõiki asju, ka pisiasju, ise tegema, et need mingil juhul tegemata ei jääks. Alati võttis ta kogu koorma enda peale.

Kristjan ei mõnitanud kunagi trennides teisi tantsujuhte, teiste suundade esindajaid, ehkki viimased lubasid endale märkusi stiilis "Ärge siin tatsuge nagu Leigarid murul!".

Väga hea läbisaamine oli Kristjanil Memmega - Helju Mikkeliga, hoolimata erinevatest taotlustest tantsuõpetuses. Neid ühendas loodusearmastus, nad vestlesid sageli ellusuhtumisest.

Inimese välimus on hämmastavalt mõjuv asi. Kord seitsmekümnendate alguses ajas Kristjan habeme maha, et mitte olla ainus habemik tantsujuhtide rühmas. Nii tuli ta ka Leigaritega trenni tegema ja enamik ei tundnud vana tuttavat esmapilgul üldse ära. Eriti naljakas oli vaadata hilinejaid, kes tulid saali, ütlesid "Palun va..." ja jäid poolelt sõnalt vait, arvates, et rivi ees on keegi võõras.

Üks Kristjani põhimõte oli selline - eesti rahva pidu ei ole õige pidu, kuni pole tantsima võetud kõige vanemat naist sel peol.

Kui trennis oli liiga palju "mula", võis Kristjan solvunult näo nurka ja selja saali poole keerata.

Kristjan oli erakordselt põhjalik märkmete tegija. Muuhulgas pidas ta täpset arvestust iga üksiku leigari esinemiste üle ja mitmed on saanud oma 700. või 800. esinemise puhul mälestuseks kingituse. Paljusid pidas ta meeles ootamatute sünnipäevakaartidega välismaalt.

Oli aeg, kui leigaritel oli kombeks karnevale korraldada. Kristjan tuli ühele karnevalile, tübeteika peas. Kui siis küsiti, kes ta on, kõlas vastus: "Olen Rahvaste Sõprus!"

Kristjan arvestas alati teiste arvamusi, kuulas need ära, kui idee oli vastuvõetav, kasutas seda. Ta oskas siiski ka teisi mõjutada.

Kristjan Torop oli terviklik inimene oma vigade ja heade külgedega.

ÜRGLEIGARITE mälestuskillud kokku kogunud
TERJE KUUSIK ja TIINA LEEMETS

Algusse

Eesti Rahvuskultuuri Fond
ANNETUSED KRISTJAN TOROPI FONDI

06.07.1994 Kristjan Torop
2 000
22.07.1994 Kristjan Torop
10 000
21.10.1994 Turid Farbregd
1 250
21.10.1994 Erkki Pesonen
1 250
04.11.1994 Eesti Selts Norras
3 600
07.11.1994 Kohtla - Järve Kultuuriosakond
1 000
17.01.1995 Dow Jones Telerate
10 000
11.04.1995 Leigarid
2 000
12.04.1995 Minnesota Eesti Selts
17 957
10.10.1995 Leigarid
2 727
31.10.1995 Eesti Selts Norras
3 000
20.12.1995 Leigarid
303
08.01.1996 Eesti Kultuurikapital Rahvakultuuri Sihtkapital
25 000
19.02.1996 Eesti Folkloori Selts
10 000
 

Kokku :
90 087

Kes sa oled Kuljus?

Algusse

Valtu tuntud-teatud veiniparadiisi spordikompleksi esiselt platsilt seavad kolmteist sõiduautot ja üks buss endi ninad taas pealinna poole, et uuele töö/õppenädalale vapralt vastu minna. Masinates istub poolsada Kuljuse tegevliiget, kes juba kolmandat aastat vabariigi aastapäeva ja Ülo sünnipäeva üheskoos treeninglaagris tähistasid.
Hulluseid on inimestel mitmesuguseid, mõni korjab marke, mõni raha. Üks paljudest võimalikest variantidest on rahvatants. Mille sunnil tuleb ilmast ja riigikorrast hoolimata TTÜ spordihoonesse igal sügisel seltskond noori kokku tantsusamme seadma ja seltsielu elama?
Kuljus täna?
Enamik põhikoosseisu tantsijaid on rauakooli insenerihariduse omandamise okkalise raja juba paar aastat tagasi seljataha jätnud, aga mingi ühtekuuluvustunne torgib tagant ja ajab ka veel "vanuigi" tegutsema. Staa_ikaim osa meist (paremik? vanemik?) on Kuljuse värvide kaitsel olnud peagi üle poole tosina aasta. Vahva on vaadata noorkuljuslaste üllatunud ja aupaklikke nägusid, kui küsimusele, mitmes aasta juba Kuljuses läheb, vastab pealtnäha kõbus preili nagu möödaminnes, et varsti saab kümme täis. Asjaosaliste jaoks on need aastad olnud aga nagu üks põnev ja värviküllane nädal.
Kõik siin maailmas on suhteline.
Sügis 1995 tõi Kuljusele taas suure pesakonna nooremat koosseisu, kes on oma tuleristsedki juba kätte saanud ja sealt igati auga välja tulnud.
Kuldses eas Kuljus elab ja hingab ning läheb paremate ja halvemate aegade kiuste sirge seljaga vastu oma 50. juubelile. Kaugel sealt see sajaski...

SEM KOLK, Kuljuse president

Mida teha rahvariietega?

Algusse

Külm ja pime talv hakkab tasapisi juba tüütuks muutuma. Vägisi tikub südamesse suveigatsus. Pika ooteaja lühendamiseks tasuks heita pilk oma rahvariietele. Kes oli sügisel hoolikas, sel on kevadeks jäänud vaid harjamise-tuulutamise-triikimise vaev. Seevastu need, kel poolpidused rõivad esikukapis juba augustist saadik "veel ühte esinemist" ootavad, peaksid olema valmis võimalikeks ebameeldivateks üllatusteks. Ja kui selgub, et neetud tiivulised närilised on vahepeal lasknud kallil villasel hea maitsta, võid süüdistada vaid iseenda mullusügist lohakust. Nimelt on koid, kes viimasel ajal isegi atsetaatsiidi ja nailonsukki krõmpsutavad, eriti maiad higilõhnalisele või muidu määrdunud villasele. Õnnetusest hoidumiseks tuleks kõik villane varandus enne pikemaks seisma jätmist esmalt puhastada ja seejärel hoolikalt sisse pakkida.

Heledapõhjalised seelikud tahavad aeg-ajalt keemilises puhastuses käia. Üksikuid plekke võib proovida eemaldada kas bensiini või sidrunimahla-soolaseguga. Sissepoole õmmeldud linane kaltus seeliku allääres ongi selleks mõeldud, et see sealt kord aastas lahti harutada ja puhtaks pesta. Kes oma triibuseelikut eriti kalliks peab, see võib seeliku alläärde õmmelda veel punase villase põimitud paela, mis kaitseb seelikut kulumise eest. Selline pael on eriti otstarbekas laste seelikutel, millel hea jupp kasvu jagu veel sisse keeratud on. Puhastatud ja korrastatud seelik on kaval koos apelsinikoorte või kastanitega puuvillase lapi sisse rullida (seda kraami putukad ei armasta) ning siis tõmmata sellele vorstikesele vana sukk üle pea. Nii ei võta seelik kapis ka palju ruumi.

Poisid võiksid oma puhkusele määratud vati ja püksid üle harjata, eemaldada võimalikud plekid ning siis riputada riidepuuga riidekotti (ikka koos apelsinikoorte või kastanitega). Muidugi ajavad asja ära ka suur kilekott või vana lina. Vesti paik on loomulikult sealsamas. Paaril korral on mõni üliagar meesleigar oma valget vesti pesta üritanud. Tõepoolest - krae ja vahel ka rinnaesine kipuvad hullusti määrduma. Sellisel juhul on kõige kindlam viia vest keemilisse puhastusse. Kui aga tõesti leidub veel mõni kindlameelne puhtusearmastaja, kes ise oma vesti pesta tahab või seda oma südamedaamil teha laseb, peaks pesuvette ilmtingimata parajal määral äädikat lisama.

Särgid, käised jm läbihigistatud pesukraam viska võimalikult kohe kasutamise järel külma vette ja pese pärast puhtaks. Kellel pesumasinat pole, võib valged linased esemed lihtsalt seebivees läbi keeta (u 15 min) ja seejärel hoolikalt loputada. NB! Linaseid riideid triigi alles vahetult enne kasutamist. Pikemal seismisel kipub triigitud linane kolletuma.

Särkidele ja põlledele tekib ühtelugu kõikvõimalikke tülikaid plekke, mille eemaldamiseks on mitmeid kavalaid nõkse välja mõeldud. Tuleb vaid meeles pidada, et mida värskem plekk, seda rohkem on lootust sellest lahti saada. Siinkohal passib jagada oma tarkust, kuidas päästa pesus laiali läinud tikandilt või mõnelt muult esemelt värvi saanud riiet. Pane määrdunud riidetükk kohe värske piima sisse likku ja unusta see sinna paariks päevaks. Kui piim hapnemisest ebameeldiva haisuga märku annab, pese oma rõivas puhtaks. Umbes 90 juhul sajast on õnnetus likvideeritud!

Kes veel peakatetest lugu peab, võiks muretseda nende jaoks ümara aluse või sobiva karbi. Vanasti armastasid leigarid väga voltimist, sest kõik minu kätte juhtunud peakatted on alati olnud mõnusasti lapikuks vajutatud. Oma esimese pärja puhul ei osanud ma arvatagi, et kõrvade kohal rõõmsalt püstiturritavad voldid asja juurde ei käi. See-eest aga õpetas Mariann mulle kunagi, kuidas tanu (pärja) lintidest lipsuke marlirulli abil kenasti kohevaks triikida.

Kui rõivad on üle vaadatud, kiika ka oma ehetekarpi. Tumedaks tõmmanud hõbedat saab ka Heikki abita läikima. Poleerimiseks sobib hästi hambapasta, loputada võib leige piima-vee seguga ja kohe pehme lapiga kuivatada. Vaske poleeri puutuha ja soola segusse kastetud apelsiniga. Roheliseks oksüdeerunud kohad saad puhtaks äädika ja soola seguga.

Lõpetuseks soovin, et kõigi leigarite rahvarõivad sama kaunid ning värsked välja näeksid kui nende kandjadki.

KATI SIHVRE

Rotid koolimajas

Algusse

Aastavahetuse ürituste visa osalejana võin julgelt väita, et leigaritel on juba kujunenud traditsiooniks uut aastat looma kombel vastu võtta. Nelja aasta eest tegid kuked avakiremise, koerad ei ajanud ka käppi taeva poole. Ja ega sigadelgi kärss nii kärnas olnud.

Kui ma hiljuti, täpsemalt 18. veebruaril 54. Keskkoolis aset leidnud uusaastapeole jõudsin, olid rotid juba koolimaja vallutanud. Nurgas esines Rock'n'Roti ansambel, laudadel oli rotitoit ning õhus oli tunne, et kohe läheb kinotegemiseks. Läkski, sest ega eelkäijate laiskuse halva mõju all olevad rotid ei saanud endale lubada olla kogu õhtu ainusisustajad.
Kuulutati välja filmifestival Kuldse Roti auhinnale. Iga looma esindaja loosis endale kino_anri, mille raamides pidi poole tunni jooksul valmima linateost kujutav lavateos. Filmide pealkirjaks oli "Siin me oleme, ..., all paremas nurgas", kusjuures sõltuvalt kunstilise kollektiivi loomkoosseisust võis kolm punkti olla asendatud näiteks Ahvide või isegi Hobustega. Järgneva poole tunni jooksul oli suhteliselt vaikne, kõik nikitsesid-nakitsesid oma sektsioonides, aeg jooksis õllega võrreldes üsna armutult ning varsti olidki esimesed sunnitud end esilinastama. Kõigepealt võis muidugi märgata, et loomade aktiivne esindatus leigarites oli ebaühtlase jaotusega. Selle tõttu juhtus nii, et mõned loomad, näiteks koerad ja kitsed tegid ühendstuudio. Kõige massilisema esindatusega olid maod ja sead, kusjuures nende koosseis oli sattunud üsna ühemõtteline. Kui Toitsi väljailmumist mitte arvestada, olid madudeks ainult tüdrukleigarid ning sigadeks poissleigarid. Enamik loomi üritas stsenaariumi tegemisel mahtuda pigem kino_anri kui pealkirjaga määratud teema sisse, kuid mõned ei unustanud ka teemat. Mulle sümpatiseeris kõige enam hobust all paremas nurgas leida püüdev multifilm, milles kogenud kinofänn võis ära tunda Siilikese poolt kuulsaks mängitud uduteose tunduvalt parema uusversiooni. Peaaegu sama andekas tundus olevat sea-onude esitatud seebiooper. Otseselt ei parodeeriud nad ühtegi seebikat, kuid teose seebisisaldus oli siiski ilmselgelt tabatav.

Hoolimata sellest, et esilinastuste ja autasustamiste vahel toimus muid üritusi, pean vajalikuks lõpetada enne nende juurde jõudmist filmiteema. Erinevalt varasematest konkurssidest ei hinnatud seekord kollektiivi, vaid anti auhinnad individuaalselt, nagu filmimaailmas kohane. Parima meespeaosalisena pälvis Kuldse Roti hobusena ekslev Tõnu, naispeaosalisena oli parim muusikalitäht ahviemand Tiiu. Autasu parima kõrvalosatäitja eest anti ulmefilmis mälu kaotanud patsient Elinale. Lisaks eelpool mainituile said autasu veel kriminaalmelodraama tegelane Ly parima kaskadööritöö eest ja härg Ivo parima grimmi eest.

Ühe vahepalana korraldas rotikari terakorjamise võistluse. Põrandale laotatud linadelt teri korjavad jalanõutud leigarid püüdsid võimalikult palju kokku kühveldada, valmisolek auhinnaðampuse jagamiseks ei lubanud ära põlata isegi koopereerumist. Hiljem, kui jalanõud olid kadunud, tekkis vägisi mõte, et vahest viisid rotid need minema. Nii oligi, kuid pandilunastamine ei käinud kellelegi üle jõu.

Järgnevalt toimus rebaste vastuvõtt leigaritesse. Seekord ei olnud traditsioonilisi testimisi vanemate leigarite poolt, noored ise esitasid hoolikalt ettevalmistatud nägemuse rahvatantsust. Seda tantsu nägemata ei oleks küll osanud saatemuusikat rahvatantsuga seostada. Aga tuleb välja, et kõik on tahtmise korral võimalik. Lõpetuseks jagasid rebased laiali aastavahetuseks toodud tordi.

Kõikide kavapunktide vahel toimusid tantsupausid, näriti ka juustu ja kuivikuid ning libistati õlut. Õhtu viimane osa enne vaikset äravajumist oli Tina. Siis avati keskööðampused ning pöörati õnnetina valama. Kui tina suhtus ühte küünlasse liiga külmalt, toodi viimaseid lisaks, lõpuks leiti abi saunaahju kuumusest.

Järgnevast õhtu jätkust ei oska enamat kirjutada, sest peale tinavalamist hakkasin kodu poole orienteeruma.

PIKK*

*Toimetuse märkus: Pikk = Margus Paap

CIOFFi uudised

ANNE OJALO

Algusse

BALTICA 95 - MULJEID JA TÄNUAVALDUSI

Folklooribüroo tänab kõiki, kes ühel või teisel viisil aitasid kaasa "Baltica 95" õnnestumisele. Avaldame mõned väljanopped kirjadest.

Charles Menteith - The Ancient Men Morris Dancers:

"... I am writing to say how much I enjoyed the Baltica Festival. The days in the country are such a good idea letting us visit places and areas beyond Tallinn. The festival at Värska was like many an English country meeting. We felt really at home..."

(Kirjutan, et öelda, kui väga mulle Baltica festival meeldis. Maapäevad on väga hea idee, mis võimaldab meil käia väljaspool Tallinna. Festival Värskas oli samasugune kui paljud inglise maakokkutulekud. Meil oli tõesti kodune tunne...)

Giovanni Pistilli - Itaalia CIOFFi rahvusdelegaat:

"...I am personally enchanted by the friendly atmosphere of the festival, by your warm welcome, by the excellent accommodation. The CIOFF must address more and particular attention in the future towards the authentic folklore festivals as Baltica. Please present my deep thanks to all the staff members!"

(Olen isiklikult võlutud festivali sõbralikust õhkkonnast, teie soojast vastuvõtust, väga heast majutusest. CIOFF peab tulevikus pöörama rohkem erilist tähelepanu autentse folkloori festivalidele nagu Baltica. Palun andke edasi minu suur tänu kõigile festivali korraldajatele!)

Gordon Bronitsky:

"On behalf of the Chinle Valley singers I want to thank you for inviting us to Baltica '95. We enjoyed the experience of performing and meeting so many people from all over the Baltics and Europe. The hospitality of Leigarid and other people of Estonia was wonderful and we shall cherish it in our memory."

(Tahan teid tänada Chinle Valley Singersi poolt, et kutsusite meid Baltica 95-le. Nautisime võimalust esineda ja kohata nii paljusid inimesi kogu Baltikumist ja Euroopast. Leigarite ja teiste Eesti inimeste külalislahkus oli võrratu ja me kanname seda oma mälestustes.)

EESTI RÜHMADE OSAVÕTT VÄLISFESTIVALIDEST 1996

Algusse

22. - 24.03 II soome - ugri rahvaste rahvakunsti festival Neftekamskis (Baskiiria) - Viljandi kolledzi muusikud
12. - 16.06 CIOFFi festival JUTAJAISET Rovaniemis - Tantsujuhtide Rahvatantsurühm
14. - 16.06 Rahvamuusikapidu LIISAN HÕYLÄT Lievestuores (Kesk-Soomes) - Haapsalu muusikakoori rühm
02. - 07.07 CIOFFi festival BALTICA 96 Leedus - Kihnumua
02. - 09.07 CIOFFi PISPALAN SOTTIISI Tamperes - Tartu lasterühm Väike Hellero
12. - 21.07 CIOFFi ülemaailmne folkloorifestival Brunssumis (Hollandis) - Taulide pereansambel Tuulepill
08. - 11.08 Soome rahvamuusikapidu PUSKASOITTO Vääksys Baltimaade muusikarühmade osavõtul - Pihtla kapell (Saaremaa)
16. - 21.08 CIOFFi festival Itaalias - Tarvanpää

FOLKLOORIÜRITUSTE KALENDER 1996

(piirkondlikud, üleriigilised ja rahvusvahelised üritused)

Algusse

17. - 19.02 Haapsalu Laste ja noorte rahvaliku viiulimängu päevad
20.04 Saarepeedi Laste folklooripäev Väikeste Virred
11. - 12.05 Rakvere Tarvanpää 50. a juubelipidu
01.06 Mustla Lõuna-Eesti lõõts- ja suupillimängijate ning rahvalaulikute päev
01.06 Pärnu Raeküla laste tantsupidu
01. - 02.06 Porkuni III laste folklooripidu Porkuni Pillar
02.06 Pärnu Folkloorsete tantsude võistutantsimine Pärnu labajalg
08.06 Toila Folklooripidu Kirde Killad
02. - 07.07 Vilnius Baltica 96 (Kihnumaa)
11. - 14.07 Võru Võru rahvusvaheline folkloorifestival
13. - 14.07 Pärnu-Jaagupi Rahvusvaheline folklooripidu Pärnumaa Pirand
15.07 Urga talu, Kose Harjumaa folklooripäev
25. - 28.07 Viljandi Viljandi pärimusmuusika festival
27.07 Kassari Kassari kiigepidu
02. - 04.08 Otepää V rahvusvaheline torupillimuusika festival Valga Torupill
17. - 18.08 Tartu VI lõõtspillimängijate kokkutulek
24. - 25.08 Urga talu, Kose VI pereansamblite kokkutulek
18. - 20.10 Järvamaa Soome ja eesti rahvamuusikute ühiskursus Hõimupäevade raames

Leigarite lohinad

Algusse

KUIDAS KALEV JÄRVELA SITSIILIAS KÄIS?
(Kõmureporter Lembe Toropi telefoniküsitluste ainetel.)

Toomas Torop:
Järvela ütles, et olla maakondade inimesi ka olnud. Kihvt olla olnud ja õpetlik olla ka olnud (s.t kuidas tuleb korraldada festivale).

Sille Kapper:
Ei midagi erilist.Sõidus polnud midagi põrutavat. Moodustati rahvatantsurühm. Tantsiti vist ka.

Marget Indov:
Pole midagi kuulnud. On väga nördinud.(Marget nimelt, mitte Kalev.)

Margus "Pikk" Paap:
Käis vist jah, aga ei mäleta, mis tegi. (Pikk nimelt, mitte Kalev.)

Tiina Leemets:
Olla olnud Külma-Laine. Ja lubas loo teha!!! (Kalev nimelt, mitte Laine.)

Priit Sutt:
Käis või?

Pille Heinsar:
(Küsitletavat polnud kodus, reporter ei oska ette kujutada, kus ta võis laupäeva õhtul olla.)

Beegi Sillat:
Absoluutselt ei tea. Vist käis.

Lembe Torop:
Olla bussiga Rekkale otsa sõitnud. Järvelaga eesotsas.

Kristel Vihman:
Olla käinud rahvatantsujuhtidega (Sitsiilias nimelt).

Kroonika

Algusse

Kristjan Toropile anti postuumselt 1995. aasta Kultuurkapitali preemia, mis kanti Kristjan Toropi fondi.

20.12.1995
Esinemine 20. keskkoolis.

08.01.1996
Uue aasta esimene tantsuharjutus.

22.01.1996
Leigarite rahvakunstiseltsi 1995. aasta aruandekoosolek.

24.01.1996
Esitleti Kristjan Toropi raamatut "Kontratantsud".

17.-18.02.1996
Toomas Torop ja Ürjo Jaama viibisid õpetajatena noorte rahvamuusikute viiulilaagris.

18.-19.02.1996
Rotiaasta vastuvõtmise pidu (loe lk 5).Ristiti rebased: Triin Aas, Tõnu Aas, Sirje Jõeleht, Eve Jürlau, Riina Kallas, Ivar Neio, Andrus Vainola.

25.02.1996
Lasterühma pidu 139. lasteaias (koos vanematega).

Palju õnne

Algusse

22. detsembril 1995 abiellusid
TRIIN VESKI ja TÕNU AAS

Lehe kokku pannud:

Algusse

Tiina Leemets , Priit Sutt, Marget Indov, Margus Paap ja Lembe Torop