Giza püramiidid – 22. aprill 2018

posted in: Egiptus 2018 reisikiri | 0
Giza püramiidid – maailmaime aastast 2551-2471 e.m.a.

 

 

Tänase päeva ja võiks öelda, et kogu meie reisi üheks tipphetkeks peaks kujunema sõit maailmaime – Giza püramiidide juurde. Loen eelmisel õhtul netist, et turistid veedavad seal tavaliselt aega  20 minutit kuni 1,5 tundi. Oma peas olin seda aega mõõtnud terve päevaga nii, nagu see oli olnud Peruus Machu Pitchut külastades. Olgu veel lisatud, et seitsme maailmaime seas seadis Herodotes Giza püramiidid esimesele kohale.

 

 

Ilm on taas esialgu hägune, kell 9 alles 17 kraadi. Päeva jooksul tõuseb temperatuur + 26 kraadini. Tüüpiline meie suvi.

 

 

Kell 9:00 täpselt on meie kamp fuajees. Sissepääs püramiidide juurde maksab 120 kohalikku raha (egiptuse naela). Umbes 20 minuti pärast on buss komplekteeritud ja läheb sõiduks. Oleme õhinas ja heatujulised.

 

 

Sõidame Kairo kaguossa. Järjekordselt imestame ehituskultuuri, -kvaliteedi ja minnalaskmise elukorralduse üle. Kvartalite kaupa uusi majakarpe, vähemalt 10 korrust, on lõpuni välja ehitamata. Umbes 50 minuti pärast oleme kohal, st hakkavad paistma püramiidid. Nüüd ei tea enam, mida vaadata, kas armetute majade tagant piiluvaid püramiide või seda liga-laga-tänavat kõikide sinna juurde kuuluvate sõidukite, inimeste, hobuste, eeslite ja prügiga. Tee maailmaimeni on omakorda 21. sajandi maailmaime.

 

 

Kuidas kirjeldada nähtut, st püramiide? Huvitav, aukartust ja lugupidamist tekitav. Meie saatjad on kogu aeg meie juures. Me ei taju kohalike “ärimeeste” survet, kuid päris puutumata ka ei jää. Selleks, et nendega paremini äritseda, on meil kokkulepe meie ühe korraldajaga, et ta peab ”ärimeestega” hinnaläbirääkimisi. Kaamelisõidu, suveniiride, papüüruse pakkujad. Kaarel kaalub kaamelisõitu 200 kohaliku raha eest. See on ekstra meie jaoks kokku lepitud summa tingimusel, et teiste kaameliajajatega ei suhelda. Jääme püramiidide külastusega rahule, mis sest, et ei ole giidi, mis sest, et ei saa püramiide katsuda, tema peale ronida ega sisse tungida. Mis sest, et kaamelitega ei sõida meist keegi. Kaarel küll kibeleb minna, aga me laidame ta mõtte maha, puhtast kiusust ja kadedusest loomulikult. Tuleme püramiidide juurest ja sõidame ära täpselt 12:46. Meil kulus maailmaimega kohtumiseks aega keskmisest rohkem, umbes 2,5 tundi.

 

 

Lõpetan hetkel kirjutamise. Oleme tagasiteel. Koledus, mida bussi aknast näen on liiga ekstreemne, et mitte vaadata. Enamik maju on ehitatud nii, et armatuur on veel väljas. Mōnes kõrghoones on ainult paar akent klaasidega, ülejäänud korterid kõik välja ehitamata. Oleks see ainult mõnes majas nii, aga ei, sama stiil jätkub kvartalite ja linnaosade kaupa. Kes seal elavad või kes sinna elama asuvad? Nagu mingi kummituste linn – 30 miljonit elanikku aga keegi kusagil ei ela.

 

 

Kell on 17:00. Oleme rahvarõivis ja valmis minema pooletunnisele esinemisele. Pärast püramiide oleme loomulikult basseinimõnudest osa saanud, nüüd valmis uuteks väljakutseteks. Meie esinemine on Kairo Ooperiteatri kompleksi juurde kuuluvas lahtise taeva all asuval kontserdialal, kuhu on asetatud umbes 300 sametkattega tooli. Tundub, et külalisteks on tulemas valitud isikud

 

 

Kohtume KAIDIGA, kes on elanud Kairos 6 aastat ja töötab Kairo Ooperiteatris ja tuli meie kontserti vaatama. Vestleme garderoobis paljudel teemadel. Loomulikult alustame kohe juttu eelmise päeva rongkäigust. Kaidi ütleb, et ta ei ole kunagi Kairos sellist asja näinud. Tema arvates tegid korraldajad vea, kui sellisesse kohta rongkäiku planeerisid. Kuna egiptlastel on kombeks rongkäiguga kaasas käia, siis selle tõttu taoline olukord tekkiski. Tundis korraldajatele kaasa. Jutuks olid veel

 

Egiptuses on nn laisk islam

 

Kõik suitsetavad

 

25% riigi tulust annab turism

 

Kolis siia aasta peale revolutsiooni

 

Ühe püramiidi tipp on sile, originaalis olid nad kõik siledad

 

Ahistamist on Kairos ainult teatud rajoonides pimedal ajal, muidu “jõllitavad” valget naist

 

Egiptlased tulevad hea meelega tantsima

 

Niiluse vesi on reostunud. Viimane reostus tuli 2 aastat tagasi

 

Kõik vesi ostetakse

 

Koolisüsteem on sarnane meiega, kõrgharidus on pikaks venitatud

 

Meestel on ajateenistus kohustuslik

 

Autojuhiload kingitakse sünnipäevaks. Mingit eksamit ei ole. Väga lihtne kontroll ainult tuleb teha. Kui seda ära ei tee, siis lube ei aktiveerita. Aga raha eest saab ka seda teha.

 

Ehitatakse rajoonide kaupa …. See oli pikk lugu. Majad nn katuseta, sest siis ei pea maksu maksma. (Sama Peruus, Mehhikos, Brasiilias).

 

 

Kontserdil on ootamatult vähe publikut. Esinemine on veidi rabe. Suvine uus kava on veel sisse tantsimata. Midagi otseselt halvasti ei lähe. Kaidi mees on filminud kogu meie esinemise. Vaatame seda Jaaniga juba bussis.

 

Hotelli sõidame seekord politseieskordi saatel. Oleme pidanud Kaidiga plaane järgmise päeva osas. Lõpuringis teatab siiski Jaan, et korraldajad ei luba midagi omal käel ette võtta. Seega homne päev läheb plaanipäraselt: hommikul muuseumisse ja õhtul esinemine 30 minutit.
Kõiki Egiptuse reisi muljeid saad lugeda siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga